Tabusõnu ehk uuel aastal uue hooga

Peale viimase paari päeva toredaid ja väsitavaid sündmusi, kokkusaamisi ja paaripanemisi tuli täna hommikul peale mitmetunnist und taas koolitee jalge alla võtta. Panen jälle oma mõned ärksamad hetked kirja, et ka tulevastel Hillar Palametsadel oleks ajalooannaale mida tsiteerida.

Mõtlesin, et ka lennujaamatöötajad on inimesed, on pühapäeva varahommik, ja et võiks nende päeva veidi rõõmsamaks muuta - viimane kord kui ilma korralikult magamata midagi mõtlen.

Panin käest asju pöörleva lindi peale läbivaatamiseks ja tähendasin mind assisteerinud prouale kitarrikotti ulatades laia naeratusega 'ja siin on siis minu automaat'. Nägu, mis juba enne ei olnud eriti koostööaldis, muutus veel 150 kraadi jäisemaks. Tahtsin veel asja parandada ja selgitada - 'et ma saan aru küll, et lennujaamas vist ei tohi öelda selliseid sõnu nagu automaat ja pomm', mille peale seesama tädi palus mul saapad ära võtta, püksirihma näha ja puistas kõik minu kotid kenasti lahti. Seekord olin kogu selle aja juba hiirvaikselt ja vaatasin kuidas terrorivastane masinavärk töötab.

Pommi polnud, lohutuseks öeldi niipalju, et kaasas olnud Kalevipoja shokolaadi tihedus on umbes sama mis plastiklõhkeainel ja et kunagi ei saa olla liiga ettevaatlik. Kellel kunagi vaba aega on, pange moslemi moodi riidesse ja proovige sama nalja mõnel USA suuremal lennuväljal.