Sport, sport, sport

Peale Birminghami mängu ja sellele järgnenud tobedusi arenes korvpallimeeskonnas telenovela - treener andis lahkumisavalduse ja ei öelnud, kas ta enam tagasi tuleb, trennis läks löömaks, tsenter väänas jala korralikult välja, parimaid mängijaid arvas, et ta parem enam ei mängi ja üks mängujuhtidest jäeti Premiershipi jalgpalluri pärast maha.

Mis jäi tavalisest B-klassi Hollywoodi filmist puudu, on veel natuke ebaônne, ära ostetud kohtunikud, pingipoisi tôus vigastatud mehe varjust staariks ja mängijate omavaheline kaklus sama tüdruku pärast.

Täna horvaatia päritolu 28-aastasele psühholoogile jôudsime tänaseks happy endini - treener on tagasi, mängisime palli, tegime homonaljasid ja vôtsime kôik koos peale trenni sümboolse ôlle.

Aga vanadus ei tule lihtsalt - peale hommikust kooliliiga mängu, lôunast vôrkpalliturniiri ja ôhtust treeningut on ihu hell. Kirjutasin juba jôuluvanale, et ta tooks mulle vannitäie Capsicami. Ootan vastust.