Viimasel ajal on kuidagi palju taimetoitlasi ja vegaane ja nende järglasi tekkinud. Neid on pikki ja lühikesi, neide ja noormehi, juustusööjaid ja elusast peast lõigatud seente vältijaid.
Põhjused on alati erinevad - alates sellest, et 'see on kõige ökonoomsem Universumi vaatevinklist' ja 'mul hakkab liha süües paha' kuni 'kas Sulle meeldiks, kui Sind mullast välja kistakse ja pannil praetakse?'. No see viimane on ainult nende kohta kes üldse midagi 'mõrvatut' ei söö, aga sellega on ka kõige raskem vaielda, sest ma arvan et mulle see ei meeldiks.
Ega ma ei kirjutaks kõike seda, kui ma sööklas see nädal lolli järjekindlusega ei oleks valinud asju, mis näevad väga isuäratavad välja, kuid liha sees ei ole. Selle asemel on sinna valgu aseaineks topitud sojaubadest kokku pressitud valge mass, mis maitseb nagu minu trennisokid.
Selliste ebameeldivuste vältimiseks olen otsustanud hakata lihatoitlaseks. Iga kord enne suuremat einet kontrollin, kas ikka sai valitud kõige suurema lihasisaldusega variant ja et keegi poleks kogemata mingit aseainet kasutanud. Kolesteroolimõõdik on olemas.